Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 118 Issand karistas mind rängasti, aga ta ei andnud mind surmale.Avage mulle õiguse väravad! Ma lähen neist sisse ja tänan Issandat.
See on Issanda värav. Õiged lähevad sealt sisse.
Ma tänan sind, et sa mulle vastasid ning tulid mulle päästjaks!
Kivi, mille hooneehitajad ära põlgasid, on saanud nurgakiviks.
Issanda käest on see tulnud, see on imeasi meie silmis.
See on päev, mille Issand on teinud: ilutsegem ja rõõmutsegem temast!
1. Korintose 15 Nüüd aga küsib mõni: „Kuidas siis surnud üles äratatakse? Millise ihuga nad tulevad?”
Rumal! See, mida sa külvad, ei saa elavaks, kui ta ei sure.
Ja see, mida sa külvad - sa ei külva seda ihu, mis peab tõusma, vaid palja iva, olgu see siis nisu või mingi muu vili.
Aga Jumal annab talle ihu, nõnda nagu ta on tahtnud, ning igale seemnele tema eriomase ihu.
Kõik liha ei ole sama liha, vaid isesugune on inimese liha ja isesugune veiste liha, isesugune lindude ja isesugune kalade liha.
On taevalikke ihusid ja maapealseid ihusid, kuid taevalike hiilgus on teistsugune kui maapealsete oma,
isesugune on päikese kirkus ja isesugune kuu kirkus ja isesugune tähtede kirkus, sest ka täht erineb tähest kirkuse poolest.
Nõnda on ka surnute ülestõusmine: kaduvuses külvatakse, kadumatuses äratatakse üles,
autuses külvatakse, kirkuses äratatakse üles, nõtruses külvatakse, väes äratatakse üles,
maine ihu külvatakse, vaimne ihu äratatakse üles. Kui juba on olemas maine ihu, siis on olemas ka vaimne ihu.
Nõnda on ka kirjutatud: „Esimene inimene Aadam sai elavaks hingeks.” Viimne Aadam sai vaimuks, kes elustab.
Kuid esmalt ei ole vaimne, vaid maine, siis alles tuleb vaimne.
Esimene inimene oli maast muldne, teine inimene oli taevast.
Milline oli muldne, sellised on ka muldsed, ja milline oli taevane, sellised on ka taevased.
Ja nii nagu me kandsime muldset kuju, nii kanname kord ka taevast kuju.